Väga olulised on sellised kokkulepped, sest muidu me tõlgendame selle ise vastavalt oma eelnevale kogemusele, mille tagajärjel võib tekkida palju segadust ja ebaõiglust kiitmisel ja korrale kutsumisel.

Mõned abistavad näited kokkulepete loomisel:

• Mis on kõige tähtsam eesmärk, mille tegemata jätmisel ka muud tehtud või saavutatud asjad ei loe? Mina paneks selleks tegevused, mis on 100% müügiinimese kontrolli all.
• Milline on oodatud käitumine, kui sa ei ole millegiga nõus? Näiteks täpsustavad küsimused vs hinnangud.
• Kui tekivad mingid takistavad asjaolud, siis millal tuleb nendest teada anda juhile? Kohe nende tekkimisel või alles päeva lõpus vms.
• Tahad anda negatiivset tagasisidet tiimiliikme kohta, milline on see protsess? Otse inimesele päeva alguses või käib see info läbi juhi.
• Kui sul on tekkinud küsimusi/mõtteid, mida tahad jagada, siis millal seda tehakse? Kõik jagavad oma mõtteid ja küsimusi suvalisel ajal või on selleks kindel aeg.
• Mis on ootus koosolekule, milline peab olema ettevalmistus? Näiteks igaüks toob välja ühe edu ja ebaedu, kõik on füüsiliselt kohal.
• Kas on ettenähtud aeg arenguks ja kuidas see toimub? Ise võtan teema millesse süvenen või annab selle juht vms.

Neid kokkuleppeid võib olla väga erinevaid ja need olid lihtsalt mõned näited.

Tegelikud kokkulepped sõltuvad tiimist, ülesandest ja juhist, aga kindlalt on need vajalikud, sest ilma nendeta ei saa midagi nimetada heaks või kehvaks tööks.