Teeme ühe lihtsa arvutuse.
Kui tiimis tehakse aastas umbes 50 000 müügikontakti ja neist sünnib 5000 müüki, siis see on see number, mida mõõdetakse ja tähistatakse.

Aga mis sai nendest 45 000 inimesest, kes meiega rääkisid ja ei ostnud?

Need on inimesed, kellel jäi meist ka mingi tunne.
Kas nad tundsid, et neid kuulati? Kas nad tundsid, et neist hooliti? Või et neid häiriti, survestati ja neil oli ebamugav?

Kas see kontakt viis meid lähemale tuleviku koostööle või pani meid järgmine kord vältima?

Need 45 000 inimest ei ole statistika. Need on mäluga inimesed, kes taustal mõjutavad meie tuleviku müüke rohkem, kui arvame. Ükski raport ei näita, mis tunde meie müügikontakt jättis, aga see elab edasi kliendi arvamustes ja hoiakutes.

Müügikontakt ei lõppe "EI-ga", müük lõppeb tundega. 
Suur osa homsest müügist sünnib kontaktidega, kus täna midagi ei müüdud. Või ei sünni, sõltuvalt sellest, millise jälje me kliendi mällu jätsime.

Ma usun, et iga müügikontakt on sisu nagu sotsiaalmeedia, aga palju isiklikum ja me ei teadvusta seda piisavalt. Kas see võib olla vaikne müügi, brändi ja usalduse killer?

Postitades küsime me endilt, kas see mõjutab usaldust, kas see kontakt tekitab soovi meid jälgida, kas me loome väärtust.

Täpselt sama mõtteviis peab olema ka müügis. Kas see müügikontakt teeb järgmise kontakti lihtsamaks või raskemaks?

Iga müügikontakt, kas kasvatab usaldust või vähendab seda. Ja enamik ettevõtteid ei tea, kumba nad parasjagu teevad, sest neil puudub standard.

Müük, mis aitab, mitte häirib.