Mina jagaks mõõdikud kaheks:

1. Tegevused ehk eeldused, et müük saaks juhtuda. Need võivad olla kõnede/kohtumiste hulk; kõnede/kohtumiste ajalised näitajad; pakkumiste/demode arv jms.
2. Tagajärg ehk tulemus, mida saab samuti mõõta erinevalt. Populaarsemad on tükk; käive; kasum; marginaal jms.

Ja asja võlu on see, et need kõik on head mõõdikud. Küsimus on, mida sa tahad teada saada või, mis mure vajab lahendamist.
Üldjuhul kõik korraga ei toimi, sest kipuvad omavahel konflikti minema.
Aga samas ei toimi nad tihti ka iseseisvalt, sest infot jääb puudu.

Paar lihtsat näidet:

1. Müügiinimese müügi tk on alla eesmärgi. Selle infoga eraldi pole sul suurt teha, sest sa ei tea põhjust. Siia kõrvale tasub näiteks võtta ka kohtumiste/kõnede hulk. Oleneb olukorrast, aga ka see ei pruugi tuua vastust ja tuleb juurde võtta näiteks keskmiste kõnede/kohtumiste aeg.
2. Müügiinimese müügi tk on eesmärgis. Kindlasti parem olukord, aga tasub ka siia sisse aegajalt vaadata. Näiteks, kuidas pakkumiste/demode arv on, ehk kas tegelik potentsiaal on suurem.

Sellised näited on tihti samas tiimis ja see teeb olukorra juhtidele "ohtlikuks". Eriti, kui näide 1 kehtib enamustel, siis võib olla mugavam nõuda kõnede/kohtumiste aja jälgimist kõigilt + seda eesmärgistada. 
See aga tapab suure tõenäosusega motivatsiooni näitel 1, kellel muret ei pruugi olla või arengukoht on kuskil mujal.

Müügijuhtimine peab olema personaalne, et tipud ei jookseks minema.
Loomulikult saavad olla suured ja ühised eesmärgid, aga need ei toimi igapäeva juhtimises kõigi puhul ühtemoodi.