Ma näen täna kolme tüüpi organisatsioone ja tiime:

1. Need, kes ei pea müüki ja teenindust oskuseks.

“See on ju lihtne töö.”

Tulemuseks: pole koolitusi, pole tuge, pole arengut.

Ja ollakse imestunud, miks tulemusi ei tule või miks “väline keskkond” on alati süüdi.

2. Need, kes investeerivad.

Ühte müügiinimesse pannakse ka 1000€ kuus, sest saadakse aru:

kui keeruline see töö tegelikult on, kui palju seal on võimalusi

ja kui oluline on järjepidevus, mitte motivatsioonikõne kord kuus.

3. Need, kus standard kukub igal aastal.

Tehakse ainult seda, mis on mugav.

Tegevusetusel pole tagajärgi.

Ja nõudmised tiimiliikmetel kasvavad… ise pole samas aastaid midagi uut proovinud.

Aga võib-olla saan mina asjadest valesti aru.

Võib-olla on see ainult minu tunne, et müügi - ja teenindustiimid on nagu Eesti koondis - meie visiitkaart.

Ja kui see visiitkaart ei vaja tähelepanu ega standardeid, siis kuidas peaks tekkima usaldus?

Kuidas peaks tekkima kliendisuhe?

Miks peaks klient üldse hinnast kaugemale nägema, kui ta ei tunne, et vahe on olemas?
 

Millisesse gruppi sina kuulud?

Ja kas see, mis turul toimub, paneb sind standardit tõstma või langetama?